Tähistaevas Pariisi kohal, kui Lindbergh maandus
21. mai 1927 öösel maandas Charles Lindbergh lennuki Spirit of St. Louis Pariisi lähedal Le Bourget' lennuväljal. Ta oli lennanud üksinda ja vahemaandumiseta Roosevelt Fieldilt Long Islandil New Yorgis.
Lend kestis umbes 33 ja pool tundi. See oli esimene üksinda tehtud vahemaandumiseta lend üle Atlandi ja tõi Lindberghile 25 000 dollari suuruse Orteigi auhinna.
Le Bourget, Pariis, Prantsusmaa, 21. mai 1927: taevas
Taevas oli peaaegu täiesti pime, alles oli vaid hämariku jälg. Taevas oli kahanev kumer kuu, valgustatud 75%, kuid see oli horisondi all. Veenus, Marss ja Saturn olid horisondi kohal ja paistsid ilma teleskoobita.
Taevas on peaaegu täiesti pime, kuid hämariku jälg varjab veel kõige nõrgemaid tähti.
- Kohalik aeg
- 22:22
- Aeg UTC järgi
- 21. mai 1927, kell 21:22 UTC
- Päike
- Astronoomiline hämarik
- Päikese asend
- 14° horisondi all
- Kuu faas
- kahanev kumer kuu
- Kuu valgustatus
- 75%
- Kuu asend
- 25° horisondi all
| Planeet | Nähtav | Suund | Kõrgus |
|---|---|---|---|
| Merkuur | Ei | loe | −12° |
| Veenus | Jah | loe | 13° |
| Marss | Jah | lääs | 18° |
| Jupiter | Ei | kirre | −39° |
| Saturn | Jah | kagu | 13° |
| Uraan | Ei | kirre | −38° |
| Neptuun | Teleskoobiga | lääs | 33° |
| Täht | Tähtkuju | Suund | Kõrgus |
|---|---|---|---|
| Arktuurus | Karjane | lõuna | 59° |
| Veega | Lüüra | ida | 36° |
| Kapella | Veomees | loe | 17° |
| Spiika | Neitsi | lõuna | 30° |
| Polluks | Kaksikud | lääs | 23° |
| Deeneb | Luik | kirre | 23° |
| Regulus | Lõvi | edel | 35° |
| Kastor | Kaksikud | lääs | 24° |
| Alioth | Suur Vanker | loe | 81° |
| Mirfak | Perseus | põhi | 12° |
Horisondi kohal on 34 tähtkuju. Kõige kõrgemal taevas: Jahipenid, Berenike Juuksed, Suur Vanker, Karjane, Lohe, Põhjakroon, Väike Vanker, Väike Lõvi, Herkules, Lõvi, Madu ja Ilves.
Mis sel ööl juhtus
Õhtu jooksul levis Pariisis teade tema lähenemisest. Tohutu rahvahulk sõitis ja kõndis Le Bourget'sse teda ootama.
Kui lennuk maandus, jooksid inimesed üle välja selle poole. Lindbergh tõsteti kokpitist välja ja kanti õlgadel, enne kui ametnikud ta turvalisse kohta viia said.
Miks seda mäletatakse
Lindbergh sai üleöö kuulsaks mõlemal pool Atlandit. Tema lend näitas, et pikamaalennud võivad olla praktilised, ja huvi lennunduse vastu kasvas kiiresti.
Selle öö tähekaart sobib pilootidele, lennundushuvilistele ja paaridele, keda seob nii Prantsusmaa kui ka USA.
Küsimused selle öö kohta
See näitab 21. maid 1927 kell 22.22 Pariisi aja järgi, aega, mil Lindbergh Le Bourget's maandus.
Umbes 33 ja pool tundi, Roosevelt Fieldilt New Yorgis Le Bourget'ni Pariisi lähedal.
Lennuk ripub Washingtonis Smithsoniani instituudi riiklikus lennundus- ja kosmosemuuseumis.